Kobras ehitab jõe ääres tammi. Äkki ilmuvad välja dzhiibiga uusrikkad ja küsivad:
"Kuule, kobras, kus siin jões kõige madalam koht on? Meil vaja teisele kaldale pääseda!"
"Kolmkümmend meetrit allavoolu, seal peaks madal vesi olema," vastab kobras.
Uusrikkad hakkavad nimetatud kohas üle jõe sõitma, kuid dzhiip vajub põhja. Vaevu uppumissurmast pääsenud uusrikkad lähevad kopra juurde, võtavad tal kõri pihku ja hakkavad sõimama:
"Sa, kurat, valetasid meile! Nüüd lööme su maha!"
"Ei tea, ma tõesti ei tea kuidas see juhtuda võis," vabandab kobras. "Pardil oli seal kohas vesi ainult rinnuni."
Kobras ujub jões, äkki näeb kaldal lõvi. Ujub juurde ja pärib. "Lõvi, mis teed?". Lõvi vastama: "Näed mees, tõmban siis hassissit - õudsalt hea kaiff on!" Kobras kohe lunima: "Ole hea anna mulle ka proovida". Lõvi mõtleb hetke - kallis kraam ju ning ütleb: "Hea küll, aga et Sa õige kaifi saaksid tõmba korralikult kopsu, uju teisele poole jõge ja tagasi ning hinga alles siis välja - usu õudsalt vinge kaiff!". Mõeldud-tehtud - kobras tõmbab mahvi kopsudesse ning sukeldub jõkke. Jõuab teisele poole kallast aga ei jõua enam hinge pidada ning hingab välja. Seal kohe aga jõehobu kes pärima, mis teed. Kobras selle peale: "Tead, tõmbame lõviga hassissit - viimase peale kaiff". Jõehobu ka kohe lunima, et tema tahab ka proovida. Kobras siis selle peale, et tegelikult on siin ikka lõvi jagaja et mingu küsigu teiselt poolt jõge lõvi käest. Nohh, jõehobu sumab veete ning ujub teisele poole jõge, pistab pea lõvi juures veest välja kes teda nähes röögatab: "KOBRAS HINGA VÄLJA!!!"
