Laev läheb korallsaarte vahel põhja ja on ainult kaks pääsejat: eestlane ja venelane.
Kumbki ujub siis oma korallsaarele ja jääb sinna elama.
5 aastat on mööda läinud, kui korallsaarte vahel läheb põhja veel üks laev, millest üks tibi pääseb eluga. Tibi ujub venelase saarele ja jääb sinna elama.
Ühel päeval, kui venelane kalale läks ja tibi omapead jäi, hüüdis ta naabersaarel elavale eestlasele: “Uju siia saarele ning saad midagi, mida pole 5 aastat saanud…!”
Eestlasel nägu rõõmul ja sära silmis, hüppab pea ees lainetesse ja paneb padavai tibi poole ujuma, omaette pobisedes: “Mulgikapsad, mulgikapsad…”
