Kaks hiidlast vestlevad ühe saarlasega. peale viimase lahkumist sõnab üks hiidlane teisele: "Kuule, Lorop, ega see "Juhan" nüüd ka teab mis mehe nimi ole."
Saarlane püüab merel kala, näkkab kuldkala. Kala palub vene keeles, et saarlane ta vabaks laseks, tänutäheks lubab täita tema kolm soovi.
Saarlane ei vasta musta ega valget, lööb kalale kaikaga pähe ja viskab paadipõhja.
Püüab rahulikult edasi. Poole tunni pärast sama lugu: õnge otsas juba teine kuldkala. Kala anub – jälle vene keeles:
«Meid on maailmas ainult kolm tükki, ära tapa mind, täidan su kuus soovi!»
Saarlane on vait, lööb kaikaga kala maha ja viskab paati.
Jälle on möödas pool tundi ning saarlase õnge otsas kolmas kuldkala.
Venekeelne kalake nurub: «Olen viimane, täidan kõik su soovid, lase mind ainult lahti!»
Saarlane lööb kalale kaikaga pähe, viskab paati ja ühmab: «Kurat, rääkige eesti keeles!»
Hiiu naine, saare naine ja neegrinaine on sünnitamas.
Paari päeva pärast läheb saare mees siis sünnitusmajja lapsele järele.
Aga eksikombel on lapsed sassi läinud ja saare mees peab oma lapse ise tuvastama.
Vaatab siis ükshaaaval paar korda lapsed üle ja haarab äkitselt neegri lapse sülle ning ütleb: lähen kindla peale välja, hiidlast ka ju koju ei vii!
