|
|
 |
Anekdoodid |
 |
| |
|
|
Elas sulane seal juba tükk aega.
Õpetajal oli kena tütar ja sulane tahtis selle kauni kätte saada.
Aga see ei old kerge. - Kord oli sulane aias maasika peenra vahel pikali ja pani enesele püksiaugu ümber maasikaid ühes vartega.
Tütar juhtus sinna tulema, nägi ja küsis: „Mis sa siin teed?”
„Söödan oma „Miskale” maasikaid,” oli sulase vastus.
Tütarlaps küsis: „Ehk minu „Miska” sööb ka maasikaid?”
Sulane kostis: „Kindlasti sööb. Kui juba minu oma sööb, siis sinu oma ammugi!”
Sulane ise sättis maasikad akkama, kuid peagi kurtis kohkund ealega, et üks maasikas kukkus sisse.
Tüdruk irmuga, et kuda seda kätte saab.
Sulane vaigistas: „Pole viga! Küll ma oma „Miskaga” võtan välja!” Ja võttiski. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:00:51 |
Hinne: - |
|
Talus oli sulane. Peretütar oli ilus ja noor. Sulane oli „liiaimuline”. - Kord lahutas ta
väljal sõnnikut ja tütar tuli teda lõunale kutsuma. Sulasel tuli mõte, et nüid on paras
aeg. Kui peretütar tuli ligemalle, laskis sulane püksid kintsudele ja oidis tagumiku
päeva poole. Peretütar küsis, et mis sa siin teed. Sulane vastas: „Ma võtan päikese kiiri
enesele talveks tagavaraks. Tütar ütles: „Minagi tahaksin võtta!” Sulane andis nõu
seda teha ja tüdruk seadiski oma tagumise poole päikese kiirte kätte. Varsti kurtis ta, et
tema ei tunne sellest midagi. Sulane vastas: „Sa ei võigi tunda, sul on kaks auku: ühest
lähevad kiired sisse, teisest välja, aga las ma löön teise kinni.” Tüdruk oli nõus ja
kiired ei läind enam kaduma. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:01:21 |
Hinne: - |
|
Oli Narva Jõesuus apteeki remontimine. See oli apteeker Abramsonii ajal umbes 40
aastat tagasi. Abramsonil oli valmis kirjutatud silt, kus seisis juhatus, kust remondi
pärast apteeki sisse saab. Silt oli pandud toolile ja kleepainega määritud pool ülesse
poole. Apteeker unustas ta sinna. Apteeki tuli saksa preili ja istus toolile vaatamata, kas
tool tühi on. Kui üles tõuss, oli silt riiete külge istumise kohta kinni jäänd. Preili läks
välja ja silt jäigi rippuma.
Alles uulitsal nähti silti.
Sinna oli kirjutatud: „Palun tagant käia: eest on remondis.” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:02:32 |
Hinne: - |
|
Ühes talus elas isa oma tütrega kahekesi. Tütar tahtis eameelega poistega kurameerida,
aga isa ei luband. Kui tütar magas, oidis isa oma kolm sõrme selle „kuuma” peal, et
keegi ei peaseks kallale. Pidasid siis tüdruk ja külapoiss nõud kokku, mis teha tuleks.
Ühel öösel poiss laskis selle talu loomad lahti ja ajas kaugemale. Tuli ja koputas siis
inimesed üles, et mis te magate, et teil on loomad lahti. Vanamees tõusis kohe üles, ajas
püksid jalga ja läks loomi kinni ajama. Sel ajal poiss tegi oma kerge korra ära. Kui
vanamees tagasi tuli, pani ta oma kolm sõrme endisele kohale ja küsis, et miks ta sul nii
vesine on. Tütar: „Tema nuttis, et ärjad kadund.” Vana: „Miks ta sul nii irvakil on?”
Tütar: „Ta naerab, et ärjad laudas on.” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:03:27 |
Hinne: - |
|
Üks tüdruk ja poiss olid juba kaua aega sõbrad ja poiss ajas järjest peale. Tüdruk aga
keelas seda ja ütles, et tema on veel puhas ja süita ja puutumata, et tema ei või seda
lubada. Ühe korra siis öeld, et tule siis omme õhta, siis vaatame, mis saab. Ise mõeld, et
kuda saaks poissi petta, ja pannd enesele saba alla iire lõksu valmis enne poisi tulekut.
Poiss tuli ja alustas asjaga peale. Korraga käis plaksakus, ja tüdruk karjus: „Uih! Nüid
mu süütus lendas!” Poiss aga lisas kiirust juure karjatades: „Ja viis mu munad ka!” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:06:08 |
Hinne: - |
|
Ükskord öö tulekul magas lits tee ääres kraavis. Rändasid mööda teed konn ja
sitapõrnikas ja juhtusid tulema magaja juure ja leidsid sealt öömaja. Konn puges putsi
ja sitapõrnikas sitaauku. - Kui nad hommikul ärkasid, läksid uuesti teele. Teel jutustasid
nad teineteisele, mis neile öömajal juhtund. Konn pajatas: „Minu korteris käis üks
punase peaga poisike. Ta trampis ja ulkus mööda tuba, ja kui läks minema, sülgas
mulle vastu silmi.” Sitasitikas seletas: „Minul suurt viga ei old. Ukse taga küll kolistati
ja löödi trummi, aga sisse ei tuldud.” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:06:50 |
Hinne: - |
|
Ühel tüdrukul oli kaks peigmeest: ühte pidas oma päris peigmeheks ja sellele viimaks
läkski, aga teine käis ka tema pool ja tüdruk ajas temaga juttu. Tüdruku vanematel oli
veikene kahetoaline maja. Ühes kambris elasid vanemad ja teises veiksemas asus tütar.
Päris peigmehe laskis tüdruk tulla tuppa, aga teisega rääkis läbi akna, mis oli õige
pisikene. Kui teine poiss kord akkas ära minema, ütles tüdrukule, et oleme nüid küllalt
rääkind, anna mulle lahkumiseks musi. Tüdruk oli nõus, seadis „mokad” akkama ja
ütles: „Eks anna siis musi!” Poiss pimedas musitand ja öeld siis: „Sul on paksud
mokad, aga paha inge õhk!” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:07:42 |
Hinne: - |
|
Sõitsin kord Väike-Maarja poole jalgrattaga. Läksin ühte talusse sisse ja palusin
öömaja. Nägin seal ilusa tütarlapse ja kohe käis mõte peast läbi, et kuda saaks selle
kätte. Nägin magama eites, et see puges vommile. Mulle ehti ase põrandalle, viskasin
pikali ja uinusin magama. Kui üles ärkasin, tuli kohe meelde, kuhu tütarlaps õhtul
kadus. Läksin kohe üles ja akkasin käega kobama. Eks puutundki üks reis pihku, aga
äält ei kuuld mingisugust. Mina ajasin oma asja ära ja pugesin alla põhkude peale
tagasi. Ommikul näen, et perenaine ja tütar nutsid. Kui tütar välja läks, küsisin
perenaiselt, et miks te nutate. Tema vasas, et meil öösel suri vanaema vommile ära. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:10:13 |
Hinne: - |
|
Ilus noor proua läks ehitus meestest mööda. Üks töömees tellingutel ütles teisele:
„Sellele teeks kohe koera viisi!” Proua kuulis neid sõnu, kuid ei teind väljagi, vaid läks
edasi. Vähe aja pärast tuli tagasi ja küsis töömehelt: „Mis sa ütlesid?” Mees kordas
oma sõnu. Proua juhatas ära, kus ta elab, ja käskis mehe oma koju tulla. Mees läks
määratud ajal. Proua võttis mehe korralikult vastu, oli õige sõbralik ja andis talle einet.
Läksid siis teise tuppa, kus proua viskas ennast käpuli. Poiss-töömees - kohe kallale.
Proua: „Ei! Koer ikka nuusutab ka enne.” Mees nuusutand ja tahand siis tööle akata.
Proua: „Ei! Koer ikka lakub ka enne.” Poiss lakkundki. Kolmanda katse järele and
proua talle ea kõrva kiilu ja öeld: „Koer jätab teine kord ilma ka.” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:10:50 |
Hinne: - |
|
Ühel pühapäeval vana taat läks külasse ja kuulis noortelt meestelt, et uuemal ajal
tagantkaudu ka tehasse. Ta läks koju ja ütles eidele, et katsume teha tagant kaudu, et
see on uus mood. Eit ei old sellega nõus, et teeme ikka vana inimese moodi. Taat andis
viimaks järele, ja tegidki vanamoodi, aga jäid paari, et ei saand enam vabaks. Neil oli
vaja tohtri juurde minna abi otsima. Siis eit ütles, et oleks parem old uut moodi
toimetada, siis mina oleksin läind ees ja sina oleksid tuld taga järele. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:11:25 |
Hinne: - |
|
|
|
|
|
|
|
