Laua ümber istuvad neli vana shotlast, ühed vähestest, kes juba 50 või rohkemgi aastat klubi liikmeks olid astunud. Kell on viis peale lõunat ja Donald, heitnud üle laua pilgu Jackile, sõnab kangelt ja uniselt:
"Jack, vaata missugune kole ja iseäralik nägu Douglasel peas on!"
"On jah," vastab Jack, "ma panin seda juba ammu tähele. Ta on surnud! Ta on juba neli tundi surnud."
"Mis?" hakkab Donald õhku ahmima. "Surnud! Miks sa seda mulle ei öelnud?"
"Mis sa õige mõtled," kostab Jack. "Mina pole küll see mees, kes teistel tuju rikkuma hakkab..."
