Istub jänes ühel päikesepaistelisel päeval oma uru ees ja tipib midagi hoolsalt trükimasinal. Tuleb rebane ja küsib: "Mida, sa, jänes siin kirjutad?"
Jänes vastu: "Kirjutan teaduslikku tööd teemal "Kuidas jänesed söövad rebaseid". Rebane ei uskunud oma kõrvu, tema polnud veel iial näinud jäneseid, kes rebaseid sööksid. Jänes ütles, et ta võib talle näidata. Läksid urgu..., mõne aja pärast tuleb jänes üksinda välja ja hakkab jälle trükkima. Tuleb hunt ja pärib ka, et mida jänes kirjutab. "Teaduslikku uurimust sellest, kuidas jänesed hunte söövad", ütles jänes. Tuli siis hundile samamoodi tõestada, et jänesed tõepoolest hunte söövad. Tuli jänes urust jälle üksinda välja. Mis siis urus toimus?!? Ühes nurgas olid rebase kondid ja teises hundi omad. Kolmandas nurgas istus lõvi ja limpsas keelt. Siit moraal: ei ole oluline, mis teemal te teadustööd kirjutate; ei ole oluline, mida te kasutate allikatena; oluline on, kes on teie juhendaja!
