”miks te siiamaani abiellunud pole?” küsib daam seltskonnas tuttavalt härrasmehelt.
“Vaadake, proua, ühel õnnetul päeval sattusin ma tänaval kogemata kokku ühe vihaleaetud naisega,” jutustab mees. “Ta sõimas mind valimatute sõnadega, tormas siis kallale ja küünistas näo lõhki, aga pärast seda vaatas mulle koketse naeratusega otsa ning ütles:
“Rahunege, ärge kartke! Ma eksisin pisut. Mulle tundus, et te olete mu mees!”
