on juba hilisõhtu, vana abielupaar heidab ka juba magama, ja naine ütleb siis mehele ..
'' kuule ole hea kallis , ärata mind kell seitse üless . ''
'' hea küll, head ööd nüüd . ''
on hommik , naine ärkkab , vaatab meest tema kõrval pole , kell on 9 hommikul , ja padjal on kiri ..
'' tere hommikust kallis, kell on 7 . äratus ! ''
Noor abielupaar ei saanud pikka aega lapsi.Keegi sõber soovitas neil sõita Rooma ja süüdata Püha Peetruse katedraalis küünal. Möödusid aastad.Kord sattus hea nõuandja jälle sõbra majja.Seal kargles ja käratses suur lastekari.
"Kus ema on?" küsis külaline.
"Sünnitusmajas!" kilkasid lapsed.
"Aga isa?"
"Isa sõitis Rooma mingit küünalt ära puhuma..."
Abielupaar valmistub küllaminekuks.
”Kallis, kuidas sulle minu kübar meeldib?” küsib naine peegli ees pööreldes.
”Üldse ei meeldi.”
”Vabanda väga, kuid ma ei saa ometi õllekannu endale pähe panna!”
Vanem abielupaar oli tülis juba mitmendat päeva ning
nad isegi ei rääkinud omavahel sõnakestki.
Ühel õhtul jättis mees naise öökapi peale kirjakese, kus oli palve: "Palun ärata mind homme hommikul kell 07:00!"
Järgmisel hommikul ärkas mees alles kell 09.00 ning tema kõrvale oli jäetud kiri,
millelt võis lugeda: "Kallis, kell on 07.00! Tõuse üles!"
Abielupaar.
Naine õhkab: varem sa õnnelik, kui mind kasvõi viieks minutiks päevas nägid.
Mees omakordat: kallis, ma oleks ka praegu ülimalt õnnelik, kui sind ainult viis minutit päevas näeksin.