Universaalkaupluse omanik läheb pensionile ja annab poe õpipoisile üle. Kolme kuu pärast otsustab ta vaatama minna, kuidas noormehel äri edeneb. Sisse astudes märkab ta leti ääres klienti, hiilib vargsi lähemale ja kuulab vestlust pealt.
"Noh, hea küll," ütleb endine õpipoiss, "õnge te nüüd ostsite, aga äkki tahate kaldast kaugemalt ka püüda. Ostke paat ka!"
Klient ostab paadi.
"Nojaa, aga võibolla tahate veel kaugemale sõita, ostke paadile ka mootor."
Klient ostab mootori.
"Nüüd saate kodust nii kaugele sõita, et võibolla pole mõtetki õhtul tagasi pöörduda. Ostke telk ka, saate ööbida."
Nii ostab klient veel telgi, uhaakatla, priimuse, ämbri, kummisäärikud ja veel terve hulga muud kraami. Kui see on kõik talle veoauto peale pandud, astub vana poemees uue juurde ja ütleb imetlevalt:
"Kuidas sa seda küll teed?! Mees tuleb sinu juurde õnge ostma, aga sina müüd talle veel terve autotäie kaupa! See on ju uskumatu!"
"Nojah," ütleb endine õpipoiss, "tegelikult ei tulnud ta mitte õnge, vaid hoopis naisele "Alwaysi" ostma. Mina aga ütlesin talle, et mis sa need kolm päeva kodus niisama passid, osta parem õng ja mine kalale."
