"Mina panen diagnoose ikka vanaviisi. Tilgutan paberile tindipleki ja küsin siis patsiendilt, mida see meenutab. Edasi tead ju isegi: seksuaalmaniakk näeb selles naist, sadist verd jne. Eile käis minu juures üks uusrikas. Nagu ta plekki nägi, nii hakkas pead raputama:
TÜDRUK: Ma tegin suure patu. Ma nimetasin oma kutti VÄRDJAKS.
PSÜHHIAATER: Noh, see ei ole just ilus sõna kellelegi ütlemiseks, aga millega ta selle ära teenis?
TÜDRUK: Noh, ta suudles mind.
PSÜHHIAATER: Kas umbes nii?
TÜDRUK: Jah!
PSÜHHIAATER: See ei ole küll põhjus, et teda VÄRDJAKS nimetada.
TÜDRUK: Aga ta pani käe mulle rinnale.
PSÜHHIAATER: Kas umbes nii?
TÜDRUK: Jah!
PSÜHHIAATER: See ei ole küll põhjus, et teda VÄRDJAKS nimetada.
TÜDRUK: Aga ta võttis mul riided seljast.
PSÜHHIAATER: Kas umbes nii?
TÜDRUK: Jah!
PSÜHHIAATER: See ei ole küll põhjus, et teda VÄRDJAKS nimetada.
TÜDRUK: Aga ta seksis minuga!
PSÜHHIAATER: Kas umbes nii?
TÜDRUK: Jah!
PSÜHHIAATER: See ei ole küll põhjus, et teda VÄRDJAKS nimetada.
TÜDRUK: Aga ta ütles mulle, et tal on AIDS.
PSÜHHIAATER: VÄRDJAS!!!!!