|
|
 |
Anekdoodid |
 |
| |
|
|
Peremees tegi parajasti naisele. Sulane kuulis seda kõrvalt ja küsis: „Mis sa, peremees,
teed seal?” Peremees vastas: „Sõidan praegu kiirrongiga.” - Siis sulane akkas pihku
lööma. Peremees kuulis ja küsis: „Mis sa teed seal?” - „Sõidan sulle käsi-tresiinaga
järele,” oli sulase vastus. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:16:40 |
Hinne: - |
|
Katariina II-sel old soldat, kes pidand tegema temale 12 „pauku” joonega, et siis jääb
elama, aga kui ta seda ei suuda, siis peab surema. Katariina teind seina peale kriipsud
iga „paugu” laskmise lõpul. Poisil old juba 12 korda täis, aga proua kustutand ühe
kriipsu salaja ära ja öeld, et sul on veel üks kord teha. Temal omal old ka juba kibe ja
käskind selle viimase korra tema oma toatüdrukulle. Poiss old juba väsind ja pole enam
jaksandki. Katariina läks teise tuppa ja saatis toatüdruku oma asemelle. Sel ajal soldat
võttis nurgas taskust tulekivi taelaga ja tuleraua, et lüia „suitsule” tuld. Sel silmapilgul,
kui ta seda tegi, tuligi toatüdruk tuppa. Kui ta seda nägi, keeras kohe ümber ja ütles
prouale, et ei tema julge selle juure minna, et see lööb pihku, et tuli särtsub. Sedasi
pääseski soldat surmasuust. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:16:30 |
Hinne: - |
|
aunas olid tüdrukud vihtlemas. Saunal on eesruum, kus riidest lahti võetakse. Üks
tüdruk oli veel vihtlemise ruumi minemata, kuid oli eesruumis juba „Aadama
ülikonnas”, kui üks noormees sisse astus. Tüdruk teadagi kohkus, aga kahmas kiiresti
akna pealt ühe raamiga pildi ja oidis seda oma äbeduse ees. Ta vaeseke ei teadandki, et
oidis ainult pildi raami oma ees, sest pilt oli võtmise ajal raami seest välja põrandalle
kukkund. Ta küsis noormehelt: „Kas olete enne niisukest pildi näind?” - „Jah, olen küll
näind, aga ilma raamita,” oli vastus. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:16:12 |
Hinne: - |
|
Koolis õpetaja küsis pisikestelt koolipoistelt: „Mis on inimesel kõige parem liige?”
Keegi ei teand vastata. Viimaks ommeti üks poisikene taga pingis ajas sõrme püsti.
Õpetaja märkas seda ja küsis: „Sa, veike mees, tead, noh ütle siis!” Poisikene kostis
kõvaste: „Kõige parem liige on naisterahva viit!” Õpetaja sai pahaseks, saatis
poisikese koju ja käskis teisel ommikul isaga ühes tulla kooli juure. Teisel ommikul tuli
poisikene üksi kooli. Õpetaja küsis: „Kuhu isa jäi?” Poisike vastas kaunis rahulikult:
„Meie pidasime kodu vanamehega aru ja tema ütles, et kui õpetaja putsi ei poolda, siis
on ta perse narrija.” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:16:01 |
Hinne: - |
|
Nimelt küsis kord ülem, kui mind tööl nägi, et: kuhu sa oma raha paned? Vastasin, et
jaotan kolme osasse. Ühe osaga tasun oma võlga, teise osa annan laenuks ja kolmanda
osa viskan tuulde. Tema küsis, et mis see tähendab: „viskan tuulde?” Seletasin temale,
et ühe osa kulutan oma vanemate ülespidamiseks, teise osaga kasvatan ja koolitan oma
lapsi, aga kolmanda osa annan tütardelle, kui nad lähevad mehele. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:13:26 |
Hinne: - |
|
Kuskil talus elas vana taat, vana eit ja karjapoiss. Vana tahtis kord eidega „krõpsu”
teha, aga poiss vahtis vommilt. Vana ütles poisile: „Mine vaata, mis teevad obused
laudas ja anna neile süia!” Poiss venis vommilt alla, kergitas ukse linki, tegi ukse lahti,
aga välja ei läind, vaid pani sealsamas ukse jälle lingile ja puges tasakesi oma paika
tagasi. Taat toimetas asja ära ja tegi eidele ettepaneku, et tema vaatab ka seda eide
„asjameest”. Eit esmalt singus vastu, et vaata vanameest, mis ta näha ei taha, aga
lubas. Taat kiitis, et siit paistab ju terve maailm. Poiss vommilt: „Kas paistavad ka
vasikad ja lambad, mis mineval aastal ära kadusid?” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:12:09 |
Hinne: - |
|
Ühel pühapäeval vana taat läks külasse ja kuulis noortelt meestelt, et uuemal ajal
tagantkaudu ka tehasse. Ta läks koju ja ütles eidele, et katsume teha tagant kaudu, et
see on uus mood. Eit ei old sellega nõus, et teeme ikka vana inimese moodi. Taat andis
viimaks järele, ja tegidki vanamoodi, aga jäid paari, et ei saand enam vabaks. Neil oli
vaja tohtri juurde minna abi otsima. Siis eit ütles, et oleks parem old uut moodi
toimetada, siis mina oleksin läind ees ja sina oleksid tuld taga järele. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:11:25 |
Hinne: - |
|
Ilus noor proua läks ehitus meestest mööda. Üks töömees tellingutel ütles teisele:
„Sellele teeks kohe koera viisi!” Proua kuulis neid sõnu, kuid ei teind väljagi, vaid läks
edasi. Vähe aja pärast tuli tagasi ja küsis töömehelt: „Mis sa ütlesid?” Mees kordas
oma sõnu. Proua juhatas ära, kus ta elab, ja käskis mehe oma koju tulla. Mees läks
määratud ajal. Proua võttis mehe korralikult vastu, oli õige sõbralik ja andis talle einet.
Läksid siis teise tuppa, kus proua viskas ennast käpuli. Poiss-töömees - kohe kallale.
Proua: „Ei! Koer ikka nuusutab ka enne.” Mees nuusutand ja tahand siis tööle akata.
Proua: „Ei! Koer ikka lakub ka enne.” Poiss lakkundki. Kolmanda katse järele and
proua talle ea kõrva kiilu ja öeld: „Koer jätab teine kord ilma ka.” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:10:50 |
Hinne: - |
|
Sõitsin kord Väike-Maarja poole jalgrattaga. Läksin ühte talusse sisse ja palusin
öömaja. Nägin seal ilusa tütarlapse ja kohe käis mõte peast läbi, et kuda saaks selle
kätte. Nägin magama eites, et see puges vommile. Mulle ehti ase põrandalle, viskasin
pikali ja uinusin magama. Kui üles ärkasin, tuli kohe meelde, kuhu tütarlaps õhtul
kadus. Läksin kohe üles ja akkasin käega kobama. Eks puutundki üks reis pihku, aga
äält ei kuuld mingisugust. Mina ajasin oma asja ära ja pugesin alla põhkude peale
tagasi. Ommikul näen, et perenaine ja tütar nutsid. Kui tütar välja läks, küsisin
perenaiselt, et miks te nutate. Tema vasas, et meil öösel suri vanaema vommile ära. |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:10:13 |
Hinne: - |
|
Ühel tüdrukul oli kaks peigmeest: ühte pidas oma päris peigmeheks ja sellele viimaks
läkski, aga teine käis ka tema pool ja tüdruk ajas temaga juttu. Tüdruku vanematel oli
veikene kahetoaline maja. Ühes kambris elasid vanemad ja teises veiksemas asus tütar.
Päris peigmehe laskis tüdruk tulla tuppa, aga teisega rääkis läbi akna, mis oli õige
pisikene. Kui teine poiss kord akkas ära minema, ütles tüdrukule, et oleme nüid küllalt
rääkind, anna mulle lahkumiseks musi. Tüdruk oli nõus, seadis „mokad” akkama ja
ütles: „Eks anna siis musi!” Poiss pimedas musitand ja öeld siis: „Sul on paksud
mokad, aga paha inge õhk!” |
| rahvaluule ajaloolised se |
|
Lisas: Carl16 @ 2020-10-14 00:07:42 |
Hinne: - |
|
|
|
|
|
|
|
