Kõrtsi ees vedeleva Stirlitzi juurde astus Müller:
"Stirlitz! Te häbistate saksa ohvitseri nime!"
Stirlitz tõstis oma nukrad vasikasilmad. Tal oli küll häbi, aga vahel ta lihtsalt tahtis end jälle nõukogude ohvitserina tunda.
Keegi koputas visalt uksele. Stirlitz avas ja nägi lävel pisikest koeralest.
"Mis sul vaja on, lollike?" küsis Stirlitz.
"Ise oled lollike," vastas koer, "Mina olen Keskusest."
