Lesknaine, kelle tütre elukombed jätsid mitmest kandist soovida, sattus kord jutule ühe noormehega, kes oli tema tütrele hakanud ligi ajama.
“Kas minu tütar meeldib teile?” küsib ta noormehelt.
“Ega tal muidu viga pole, kuid mul on millegipärast selline tunne, et tal on peale minu ka teisi. Seepärast ma abielluksin siiski mõne tõsisema ja puhtama tütarlapsega.”
“Aga miks te arvate, et minu Janina just selline pole? Kui te ei usu, siis veedab ta kõik õhtud oma lemmikpapagoi ja minu seltsis. Kui me praegu tema tuppa läheme, siis saate ise selles veenduda.”
Naisterahvas juhataski noormehe oma tütre tuppa, kus puuris istus suur aara. Lind heitis noormehele uuriva pilgu ja kraaksatas:
“Ter-re, mu ar-rrmas aar-rrdeke! Är-rra tee kär-rra, sest ema on kõrr-rvaltoas!”
