Natasha Rostova, vürst Bolkonski, Pierre Bezuhhov ja porutshik Rzevski sõitsid troskas. Tee on kole auklik ja kupee kõigub koledasti. Ühest eriti suurest august läbi sõites kostab Natasha poolt "puuks". Härrad hakkavad nihelema ja Bolkonski lahendab piinliku olukorra sellega, et ütleb: "Tont võtaks, kes käskis mul eile liisunud shampanjat juua - nüüd on tagajärjed käes! "
Kõik noogutavad mõistvalt. Teekond jätkub, kuid varsti kostab Natasha poolt veel üks kaeblik "puuks".
Nüüd hakkab ähkima Bezuhhov. "No te ju teate, et ma paks olen, paks ja rumal - eile sõin hapukapsasuppi ja jõin hapupiima peale."
Pinge vaibub. Troska jõuab Nevski prospektile, kus porutshik kutsaril peatuda palub. Ta on juba troskast väljas, kui talle miski meenub ning ta pöördub reisikaaslaste poole: "Juhul kui see daam veel peeretama peaks, siis öelge talle, et see olin mina. Paraku on mul kiire - oodatakse, " laiutab ta käsi.
Vürst Etkar, enne visiiti, lakeile:
"Kas te Imperaatorile, Moskvasse, ikka faksi saatsite ?"
"Jah, Teie Hiilgus, juba eile, Tallinn-Moskva rongi esimese vaguni saatjaga..."
