Poeg: "Isa, ütle palun mis asi on poliitika?"
Isa: "Noh, võtame näiteks meie kodu. Kuna mina saan palka, siis nimetame mind parlamendiks. Ema majandab meie rahaga,
seega nimetame teda valitsuseks. Meie hoolitseme sinu vajaduste eest, sega oled sina rahvas. Koduabiline on töölisklass
ja väikevenda kutsume tulevikuks. Said aru?"
Poeg: "Ma ei tea veel, ma mõtlen selle üle järele."
Sel ööl ajas poja üles väikevenna nutt, kes oli oma mähkmed täis kakanud. Poeg läks vanemate magamistuppa,
kus leidis ema sügavalt magamas. Ta läks koduabilise toa juurde ning nägi läbi lukuaugu, et isa on koos koduabilisega voodis.
Kuna poja koputusi ei pannud neist kumbki tähele, läks poeg tagasi oma tuppa voodisse.
Järgmisel hommikul ütles poeg: "Isa, ma arvan et ma tean nüüd, mis on poliitika."
Isa vastab: "See on tore! Ütle siis oma sõnadega, mis on poliitika."
Ja poeg vastab: "Noh, isa, sel ajal kui parlament semmib töölisklassiga on valitsus sügavas unes. Rahvast ei võeta üldse kuulda ja tuleviks on sitta täis."